Põhja-Jäämere rannikul, Tšukotkas, elab maailmast äralõigatud rahvas. Nende elu keerleb morskade ja vaalade küttimise ning külade kaitsmise ümber tundrast tulevate karude eest. See aines muudab filmi mõtiskluseks surma üle. Mereloomad on rahva peamiseks toiduallikaks, loomajääke kasutatakse karusloomafarmis arktiliste rebaste toitmiseks, inimeste surnuaiad on karude sihtmärgiks. Näib, et kõik selle piirkonna elanikud on seotud toidu ja surma tsükliga. Film väljub kinole omasest rütmilisest struktuurist ja kasutab selle asemel šamaanirituaali, mis on põhjarahvaste jaoks tähendust kujundav sündmus. Film võib sisaldada häirivaid kaadreid.