Lumi katab puid ja virmalised tantsivad tähistaevas. Jõulude ajal pöörduvad meie mõtted kaugele talvisele imedemaale, kaugele põhja. See paik on meile tuntud kui Lapimaa, jõuluvana maagiline kodu. Kuid pühadevalgusest eemal on jõuluvana kodu veelgi lummavam kui arvata oskame. See on pidevalt muutuv ürgloodus, täis erakordseid olendeid. Pikal ja pimedal talvel seisavad muskusveised päevade kaupa näpistava tuule käes, kaljukotkad peavad võitlust saaklooma pärast ning habekakud rändavad läbi külmunud metsa tohutuid vahemaid. Suve saabudes ei looju päike kunagi. Põhjapõdrad rändavad põhja, kakuperes on käes kibekiired ajad ning karud ja hundid kisklevad toidu pärast. See kaunis, lüüriline portree jõuluvana metsikust kodust paneb mõtlema, et kas nii maagiline koht on tõesti olemas.